Magic Rock "Punchline Porter"

Kuivatatud  ja suitsutatud jalopenod ehk chipotled

Chipotle tähendab nahuatl'i keeles (üks paljudest mesoameerika keeltest) ei midagi muud kui suitsutatud tsilli pipart. Baasiks on meile kõigile tuntud jalopeno pipar. Piprakauna tee jalopenost chipotleks on lihtne, kuid aega nõudev. Tavaliselt korjatakse jalopenod põllult kokku, kui nad on veel rohelised ja pool toored. Nii kannatavad nad välja transpordi ka kõige kaugemasse maailmanurka. Kuid osa kaunu jäetakse põllule küpsema. Päike küpsetab neid, kuid ühtlasi ka kuivatab. Protsessi tulemusena niiskus eraldub ja kaun hakkab kuivama. Kui päike on oma töö teinud korjatakse üleküpsenud viljad kokku ja viiakse kuivatamisele. Kuivatamine sarnaneb väga palju sellega kuidas meie suitsutame liha. Jalopenod pannakse suletud kambrisse ja alla tehakse puudest tuli. Ainult, et temperatuur on palju madalam, pipraid segatakse iga paari tunni tagant ja see kestab päevi. Viiest kilost jalopenodest saadakse umbes pool kilo chipotle'd.  Valmis produkti müüakse erineval kujul: jahvatatult, kaunadena, õlis, kange marinaadi ja konsentraadina. Huvitav on see, et chipotle on maitselt tulisem kui jalopeno. 

Nii näeb välja Punchline Porteri silt

Süsimusta värvi, väikse, kergelt mullilise pruunika vahuga. Kuna baasiks on shokolaadi porter siis oleks oodanud kreemist vahtu, aga tuleb võtta mida antakse. Aroomis seguneb piimashokolaad natuke tummisema tumeda shokolaadiga. Sekka häbeliku rösti ja kerget vürtsikust. Esimene lonks ei imponeeri. Vesine tundub kogu see kraam. Kõik kohustuslikud shokolaadi porteri maitsed on olemas: keskmiselt röstitud shokolaadi linnas, kakao, õrn humal üritab leida kuskil oma kohta. Aga midagi oleks nagu puudu. Ja siis tuleb tsilli. Tuleb nagu marutuul ja pühib kõik teele ette jäävad maitsed eest ära. Korraks tõmbab keha jahedaks nagu talvehommikul sooja teki alt välja ronides. See, et shokolaad ja tsilli omavahel kokku sobivad ei ole mingi uudis. See, aga kuidas need kaks õllesse ümber vormida ei ole kergemate killast. Selle mõtte kallal nokitsedes tead, et tahad järgmist sõõmu. Kõik see kordub kuni klaas saab tühjaks. Ja nüüd saabub mõttekoht, kas ma tahan veel ühte? Jah kindlasti! Sest see Õlu on paganama joodav!

Saadaval: Toit's City (vaadis).

Dundulis Kiečių (Širvėnos Bravoras)

Artemisia vulgaris L. ehk harilik puju 

Kiečių ehk Artemisia vulgaris L. ehk maakeeli harilik puju on mitmeaastane taim üheaastaste puituvate vartega. Enamus meist on seda taime näinud, kuid vähesed teavad. Mäletate seda maltsa sarnast umbrohtu maja seina ääres, teepervedel, prügihunnikutes, mõne maha põlenud maja varemetes? Vot see sama taim. Vanarahvas teadis hästi puju ehk orjavitsa raviomadusi haavade parandamisel (nimi tuleb ilmselt mõisatööl rooska saanud teoorjade veritsevate haavade ravimisest) ehk langetõverohuna ehk roosirohuna (nahahaiguse raviks). Vähesed teavad, et too taim on lähedases suguluses estragoni ja absindiga. Nii nagu estragoni kasutatakse lihatoitudes maitsetaimena võib ka puju samal otstarbel kasutada. Väga sarnased eeterlikud õlid on töös.

Ja vot nüüd võtsid leedukad kätte ja otsustasid säherdust taime õlles kasutada. Igati väärt mõte ja hea algatus minna tagasi sinna vanavanaema rohukambri kallale. Noh nii vahelduseks kõikidele kümnetele tuhandetele APAdele ja IPAdele. Egas midagi nööbime pudeli lahti ja proovime kuidas märjuke välja on kukkunud. Pudeli korki katab sõrme laiune paber, mille peal antakse leedu keeles teada, et tegu on eksperimentaalse õllega. Lahti seletatult on tegu õllemeistri katsetusega. Tehtud laar on ainuke, jälgitakse tarbijate reaktsiooni enne kui astutakse järgmine samm. 

Dundulis on sildi peale vale taime pannud

Tumedat merevaigu karva ja kesmise õhulise vahuga potsatab too isend mu klaasi. Üllatavalt selge värvus. Ka pudelipõhja uurides ei ole setteid kuskil märgata. No las ta siis olla nii. Magus koorekomm ja kergelt hapukas lõhn domineerivad. Õrnalt on tunda ka heledamat sorti leiba ja väikse aiamaa taimede hõngu. Mitte eriti jõuline ent siiski ka mitte päris märkamatu. Maitses on domineeriv magus sõmer linnas millele lisandub kerge aniis, natuke vürtsikust ja tsipake taimset fantaasiat. Ja siis lööb puju sisse. Brutaalse jõhkrusega nagu haamer alasile ja nende kahe vahele jääb sinu keel. Geele lööb nii duimags nagu olegs Kreisiraadio mul S'i õigegs lõiganud... Mõru humal hüppab kohe järgi ja nõuab, et sa võtaksid järgmise sõõmu. Keel tahab vastu vaielda, aga kuna pudistab nagu väike titt siis on tema sõnal väga vähe kaalu. Mõistus võidab ja maitsemeeled ei kahetse. Ja kõik kordub nii kaua kuni klaas tühjaks saab. Täna teist ei taha, aga homme küll.

Mitte mingil juhul ei ole tegu suure õluga. Kuid originaalsus on see mis võiks panna teid seda õlle proovima. Ja äkki annab see tõuke mõnele hobipruulile minna teist teed, kui hall mass.
Eestis saadaval: Spunka, Drink Shop, Kraan.