Baar 36 tervitas meid sildiga, kus oli kujutatud särtsu täis meest tantsimas ja kiri "Eluohtlik, Surmav". Lõime risti ette, palusime Allahilt õnnistust ning hüüdega "Taara Avita!" sisenesime tundmatusse. Tunneli moodi koridor jagunes 70cm pärast kaheks: vasakult poolt paistis valgust, paremalt poolt võis läbi hämaruse aimata paari päevi näinud mänguautomaadi kontuure ja vana kaalu. Valisime vasakpoolse tunneli mis juhatas meid väiksesse ja sugugi mitte hubasesse ruumi. Kasimata põrand, kõrge baarilett, kineskoop teler, pool seina kaetud väikeste peeglitega, kell, kalender ja viisakalt särasilmne seltskond mängimas kaarte, õllekraanid ja külmkapp viinaga. Siin oli kõik eluks vajalik olemas.
Kogu seda kupatust juhatas üsnagi rõõmsameelne baarman, kes rääkis vähemalt pooli euroopa keeli. Seda oli huvitav kuulata, kuidas ta oma lingvistilisi oskusi lahkelt ühes lauses demonstreeris. Lause algas vene keelega, järgmine sõna oli prantsuse või hispaania või itaalia keeles ja võiduka naeratusega pandi kõigele punkt inglise keeles. Kätega õllekraanidele osutades teadis ta täpselt, mis tal sortimendis on. Kogu tema kraam tuleb Lätist! Heites pilgu leti kõrval olevatele tühjadele Kalnapilise vaatidele, kus selgelt kirjas: Tootjamaa: Leedu, tekkis küll korraks kahtlus, kuid peremees kinnitas käsi südamel, et see kõik on vale. Tema teab oma kaupa. Kui nii siis nii. Oli janu ning olles enne kokku puutunud Leedu suurtootja maitse peensustega otsustasime tellida igast kraanist ühe õllelaadse toote. Õlu 5%, Õlu 5.5% ja Õlu Kange 6%. 1,50.- per kann! Varieeruvas hinnas ja värskusastmes võileivad otsustasime vahele jätta. Samuti otsustasime, et külmkappist mis oli täis viina ja ainult viina, me seekord mitte midagi ei telli.
Meie tellimise ajal oli baari sisenenud juba tuttav, vuntside ja prillidega vanahärra Baar Majaka 54'st. Kes kordas oma rituaali viina ja tomati mahlaga. Vot nii toetatakse kohalikke ettevõtteid!
Järgmiseks tuli leida koht kuhu ennast parkida. Kaarte me mängida ei tahtnud, pealegi polnud seal lauas vabu kohti. Üks laud oli prügi/"läbu" all, teine oli eelmisest kliendist jäänud tundmatu joogiga kaetud ja kolmandal polnud toole. Järele jäi seega ainult üks laud, akvaariumi all. Edasine tegevus oli lihtne- juua õlut ja leida akvaariumist ülesse kõige väiksem kala. Esimesega saime edukalt hakkama, kuid teine osutus keerulisemaks, kui esialgu paistis. Iga kord, kui me olime kõige väiksema ülesse leidnud, ilmus kuskilt kivide vahelt välja veel väiksem. Ma ei teadnudki, et kalad võivad koosneda ainult kahest silmast, sabast ja mingist läbipaistvast ollusest mis neid omavahel ühendab.
Baarimees oli vahepeal ühinenud kaarte mängiva laudkonnaga. Mäng ise paistis olevat mingi segu pokkerist, turakast, andmisest ja mustast notsust. Eemalt ei suutnud detaile tuvastada ja lähemalt uurimiseks puudus huvi. Telekast tuli mingi rännumehe saade, milles keegi inglane külastas parasjagu Gruusiat, jõi veini ja ütles tooste. Moderne variant Šuriku seiklustest.
"Mis läheb sisse peab ka välja tulema"- ütleb üks vanasõna. Aeg oli tutvuda trooniruumiga. Kogemus omaette. Põrand oli ühtlaselt kaetud uriini ja mingit tugevamat sorti pesuvahendiga, mida oli lihtsalt põrandale kallatud, ja unustatud laiali nühkimast. Õhk oli keemiast paks ja hingata raske. Pisar tuli silma ja targem oli hinge kinni hoida. Väljusin vaarudes. Nii rõvedasse ruumi iga päev ei satu!
Õlu oli märkamatult otsa saanud ja aeg oli lahkuda. Baarimees üritas küll veel ühte ringi meile maha müüa, aga seekord tulutult. Lihtsalt aeg oli küps külastada järgmist kohta.
Õlu: Kalnapinise toodang Leedust hinnaga 1,5.- kann
Peldik: Jube ruum! Kui võimalik siis ära sisene
Vaatamisväärsused: Peeglitega kaetud sein, akvaarium ja külmkapp täis viina
Kas tasub külastada: Kaheldav
Transport: Peatus "Majaka põik" tramm nr 2 ja 4
Transport: Peatus "Majaka põik" tramm nr 2 ja 4
