Bamba Piljard

Vahest juhtub nii, et on laupäev, päike paistab, tihased lõõritavad ja üldse on igatepidi tore olla. Sellised päevad kohe kutsuvad väikest jalutuskäiku ette võtma. Kuna minuni olid jõudnud kuuldused, et mõnes imelikus kohas võidakse müüa õllesid, mida tavakaubanduses on väga raske kui mitte pea võimatu leida, siis otsustasime asja uurida.

Meie esimene peatus oli Bamba Piljard. Siia asutusse ei ole ma nii aastat seitse sattunud. Ja ma pean tõdema, et nende aastatega on siin väga vähe muutunud. Või noh natukene on muudetud sisekujundust (baarilett asus vanasti vist teises kohas). Aga kõik muu: poolpidused piljardilauad ja üle asutuse leviv fritüüri "parfüüm" olid ikka omal kohal. Isegi põrandavaipa polnud keegi vahepeal ära vahetanud. Seina ilmestas tahvel, kuhu oli joonistatud eripakkumised mis paistsid silma oma halva matemaatikaga. 1+1=3? 0,5+0,5=1,5? Does not compute!

Uudised siin müüdava õlle kohta osutusid õigeteks. Genika "von Parun Red Ale" otse vaadist!? Kui väike blogilugeja ei ole tuttav Genika Õlletehase toodanguga siis on ta õnnesärgis sündinud. Nad toodavad üsnagi kaheldava väärtusega õlut. Nende peamine mure on see, et tihti on maitse räpane ja täis elementaarseid pruulimisvigu. Aga hetkel see meid ei huvitanud. Meid huvitas vaid see, et too konkreetne bränd sattus meie silme alla esimest korda. Ja seda pidime me proovida saama. Kuid niisama kuivalt me seda endale sisse nühkida ei kavatsenud ning kui me juba piljardisaali olime tulnud siis pidime ka paar mängu tegema.

Olles välja valinud laua mille peal palle togima hakata sattus mu pilk pooljuhuslikult telekale. Ja ohsamumeie mis sealt tuli! Telekas ise oli pooleks pekstud või ma ei tea mida sellega oli tehtud, aga terve pilt virvendas koledasti ja 20% ekraanist oli täiesti roheline. Kuid kogu selle soga keskelt oli siiski näha, et Lincoln City juhtis Inglismaa FA karikas Burnley vastu 1 väravaga! Ja mängida oli jäänud vaid loetud minutid. Need kes ei tea, siis nende kahe klubi suuruse vahe on umbes sama suur, kui Obinitsa külameeskond läheks vastamisi näiteks Soome rahvusmeeskonnaga. Ja Obinitsa oli võitmas! Ja võitsid ka! Igatepidi vahva saavutus. Ma olin nii rõõmus, et ma unustasin ära mis õlle ma tellinud olin ja võtsin suure sõõmu. See sõõm tõi mu pilvedest maa peale tagasi väga kiiresti. Kiiremini kui liigub valgus. See mis mul klaasis oli ei olnud õlu vaid puhas jälkus. Ainuke mõte mis mu peast jõudis läbi käia oli, et suure tõenäosusega veedan järgmise päeva potil istudes. Puhas jälkus!

Piljard edenes aga omasoodu. Phil oli hoos ja mina täitsa liimist lahti. Tunni möödudes lõime käed ja leppisime sõbraliku 1-4 viigiga tema kasuks. Kusjuures minu punkt tuli tema veast.

Peldik oli kuskile nurga taha ära peidetud. Kuid kui kord juba ukse üles leiad, siis siiski suhteliselt loogilise koha peal. Pealtnäha kenasti puhas ja igati tore ruum, aga ketsid tahtsid naks ja naks põranda külge kleepuda. Ja kloriini lehk käis tugevalt üle pea. Steriilne värk mis muud.

Lahkusime just õigel ajal, sest sisse sadas seltskond bemarivendasid kuskilt Tallinna piirimailt. Pidulikuks puhuks kenasti hallid dressipüksid jalga aetud ja nokamütsile ekstra kaar sisse triigitud. Oma keskmisest volüümikamad sõbrannad olid nad seekord ka kaasa võtnud. Tõotas tulla üllatuste rohke perepäev.

Õlu: Genika 2.80, 7 erinevat makrokraani lisaks

Peldik: Puhas

Vaatamisväärsused: Piljard

Kas tasub külastada: Peale piljardi mängimise pole siin mitte midagi muud teha (dohh?!)
Transport: Tramm nr 3 ja 4, peatus "Vineeri"