Ütleme nii, et oli neljapäev ja Hipsterkülas aka Telliskivi linnakus presenteeriti hooajalõpu peenemaid kesvamärgasid. Ma ei taha nüüd alkoholi milleski süüdistada, ammuski mitte õlut. Aga tihti juhtub nii, et peale üksikuid 13% volliseid õllesid, ei tee ma just mitte maailma kõige targemaid otsuseid. Aga oma osa mängisid just need 13% isendid, et ma õhtu lõpetuseks otsustasin ühe hea sõbraga külastada mõningaid kohti kuhu ma tavaliselt ei satu. Või noh kuhu ma kaine pääga ilmselt mitte kunagi ei satuks.
Tore oli näha, et vanasse peldikusse oli taas elu sisse puhutud. Neile, kes veel ei tea siis ENSV aegadel asus siin avalik peldik. Ma ei mäleta mitu kopikat sissepääs maksis, aga see oli üks väheseid avalikke peldikuid selles piirkonnas. Valged kahhelkivid, potid ja korpulentne piletimüüja on ammu disainist kadunud, sest see koht pole siin mitte esimene. Läbi aastate on siin tegutsenud mitmeid erinevaid asutusi. Osad veel vähem edukamalt, kui teised. Nüüd siis Shamrock, kes tegutses enne McDonaldsi jagu meetreid eemal Viru tänaval.
Neljapäeva õhtule kohaselt oli klientidega natukene kurb. Neid oli vähe ja need kes olid istusid kuskil varjus. Ent kõige selle sinakas-punase hämaruse valguses olid peidus saladused millest meil sisse astudes aimugi polnud. Kuna kõik tundus rahulik, siis vaatasime kiiresti õllemenüü üle. Ei midagi huvitavat, aga kuna vaadist voolas Leedus tehtud Alexander Dunkel, mida varem joonud polnud, siis pidi selle ära proovima.. Maksis kolmekas. Ja siis läks lahti!
Diskor, kes oli muusikat mängitanud sellisel moderaatsel volüümil, keeras selle üldse maha. Kuskilt nurgast olid ennast lavataolisele moodustisele vedanud kaks tüüpi kuskilt Kapa-kohilast. Selline ehe kampsun-teksa-toss-kolmene bemm. Midas nüüt? Tüübid hakkasid karaoket laulma. Nii valesti, kui vähegi võimalik. Ma ei ole küll Mihkel Raud, aga kui sa ei saa inglise keeles pooltest sõnadest aru siis ära vali laulu selles keeles. Teiseks, kui sa viisi ei pea siis ära laula mujal, kui üksinda peldikus või dushi all. Kolmandaks ära raisk piina teisi! Kahjuks olid need vennad ennast Ott Leplandiks ja Koit Toomeks joonud. Õnneks olid nad sama ujedad nagu Ott ja laulsid väga vaikselt. Aga seda teps mitte ei teinud järgmised esinejad. Järgmise 20 minuti jooksul kuulsin ma nii palju halba laulmist, et mul tekkisid tõelised kahtlused eestlastest, kui laulurahvast. Peldik, mis oli sisuliselt papist uksega eraldatud koht kuskil nurgas ei pakkunud ka palju kaitset.
Õlu oli lihtsalt jube. Alguses nägi enam-vähem roogitav välja, aga siis vajus vaht tükki ära ja kleepus klaasi seintele. Lõhn meenutas mingeid keemilisi vahendeid ja maitse oli nagu puhastamata vasktorud. Edaspidi väldin seda jooki.
Jook kiirendatud korras lõpetatud oli aeg siit edasi liikuda. See koht pole minu jaoks. Ja kui mul tekibki mingi hetk tahe siia tagasi tulla siis tegin ma meenutuseks väikse video. See peaks aitama.
Õlu: SakuCoq erinevate hindadega
Peldik: Peldik
Vaatamisväärsused: Karaokemasin
Kas tasub külastada: Ei
Transport: Koht asub vanalinnas, kui sa siiani oled jõudnud siis kõik on jalutuskäigu kaugusel
Transport: Koht asub vanalinnas, kui sa siiani oled jõudnud siis kõik on jalutuskäigu kaugusel
No comments:
Post a Comment