Hookah Palace

Kui päris aus olla siis mina oleks sellest kohast sirge molliga mööda kõndinud, kuid saatusekaaslane juhtis tähelepanu roosakas-lilla-punasele sildile, millel oli selgelt väljatoodud sõna "baar". Nojah kuna kokkulepe oli, et külastame baare siis tuli tegu teoks teha. See, aga miks ma sellest kohast oleksin mööda kõndinud on lihtne: maja on halli ja luitunud välimusega. Tekitab sellise tunde: "a millal see kupatus siin kokku lükatakse ja euro asemele ehitatakse?". Õnneks pole seda veel jõutud teha ja meil õnnestus sees ära käia.

Väike kivitrepp ja pööre paremale ja voilaa see me olimegi. Vahele jäi ka paar ust, aga see pole vist nii oluline, sest teatud konditsioonis võib ka ustest otse läbi kõndida. Umbes nagu Vinski seintest. Ja seinad olid need millele mu pilk esimesena kinnitus. Need oli hüpnotiseerivalt tumelillat värvi. Hüpnotiseerivalt seepärast, et need olid koledam kui öö. Tõeliselt rõvedad. Kohe pearuumi sissekäigu kõrval oli järsk trepp alla. Ohutuse mõttes oli sinna umbes niidi jämedune plekkkett ette tõmmatud. Hea seegi. Jõulukaunistused ehtisid aknaid ja laes näitas valgust valgusti, mis imiteeris Swarkovski kristalle. Kirik keset küla, aga oli baarilett. Menüü, ilma hindadeta, oli seina peal. Neoonrohelised tähed, lilla seina taustal, mõjusid kainestavalt. Kainenemise vastu aitab teadupoolest ainult üks asi ja seda me ka ostsime.

Joogid ostetud oli vaja ennast kuskile istuma sättida. Koht koosneb tegelikult kolmest ruumist: esimene ruum ehk lounge oli see kus me parajasti olime. Teine oli vesipiibu ruum ja see oli paksult tossu täis. Kolmas ruumi oli köögi kõrval ja meenutas sisustuselt püstijala restorani. Otsustasime, et jääme esimesse ruumi. Häda selle esimese ruumiga oli see, et ainuke istekoht asus kahe külmkapi vahel, otse teleka all. Aga kuna me polnud eales varem mitte üheski baaris kahe külmkapi vahel õlut joonud siis tuli kogemuse saamiseks seda teha. Tehtud tehtud. Meie peade kohal, seina peal, oli lameekraan telekas, millel osa ekraanist oli nässus. Ilmselt olid osad härrad liiga hoogsalt püsti tõusnud ja pea vastu telekat ära löönud. Ja nii korduvalt. Ja noh eks targem annab alati sellistel puhkudel järele.

Õluks valisime A. Le Coq Premium'i. Ja keegi võttis tee ka. Õlu oli saast, aga välimus ohh sa mu meie! Päris ausalt ma ei teadnud, et ALC Premium suudab kraanist väljuda sellise vahuga. See oli paks, lumivalge, meenutas jäätist või lumepalli suppi. Tükk aega ei raatsinud kohe sõõmugi võtta, sest kartsin seda kunstiteost ära rikkuda. Thumbs up läheb siinkohal baaridaamidele, kes sisuliselt peedist pesumasinale trumli tegid.

Nagu juba kirjeldasin siis atmosfäär siin oli nagu oli. Tagumine ruum oli täis tossu ja see koht kus meie istusime oli täis lõhnu mis tulid läbi avatud luugi mille taga asus köök. Kuigi menüü tundus olevat indiapärane askeldas köögis ringi täitsa valge tegelane. Natuke aega hiljem selgus, et päris nii see vist kogu aeg ei ole, sest mingi moment hakkasid kaks tumedama nahavärviga tegelast mingit manti õuest kööki tassima. Ülejäänud inimesed, kes teistes ruumides viibisid olid igavad ja nendel pikemalt peatuma ei hakka.

Eksperimendi mõttes ja tegelikult ka häda sunnil oli vaja külastada ka peldikut. Ja see siin oli täielik tase. Julmemat urgast on raske ette kujutada. Istuda ei julenud, kurat isegi seista ei julenud. Põrand oli korralikult täis lastud võimalik, et juba suvel, ja koristanud polnud  vahepeal seda keegi. Kõige huvitavam oli aga see, et meeste ja naiste ruumide vahel oli kena gloryhole. Või õigem oleks öelda glorycrack. Keegi keenjus oli kogu kupatuse nii projekteerinud, et vahesein jäi sinna kus asus aken. Ja aknalingid olid aknast loomulikult eemal. Mis omakorda takistas seina ehitamist nii, et see oleks tihke jättes põrandast laeni umbes 15cm laiuse prao. Kuna Anna sattus samal ajal naiste peldikus olema siis leppisime kokku, et selline ehitusstiil on meile tundmatu. Et kõik ikka ametlik oleks siis lõime läbi glorycracki käed.

Kuna muusika, mis telekast tuli (MTV btw) oli jama ja õlu oli otsa saamas ning õhtu oli veel noor siis otsustasime lahkuda. Järgmised kohad ootasid ja meil polnud tol momendil veel aimugi mida nad meie jaoks endas peidavad.

Õlu: A. Le Coq Premium 3.50.-

Peldik: Totaalne peldik

Vaatamisväärsused: Peldik

Kas tasub külastada: Nii ja naa
Transport: 4 minuti jalutuskäigu kaugusel Vabaduse väljakust (kasutage tunnelit)